Kolektór Dadus/Enumeradór (Pozisaun 5) - CARE International iha Timor-Leste – CITL

PUBLISIDADE VAGA SERBISU

Internalmente & Externalmente 

CARE International iha Timor-Leste – CITL

 

Departementu/Projetu

Program

Posizaun

Kolektór Dadus/Enumeradór (Pozisaun 5)

Supervisor

Xhefe da Ekipa

Grau

Grau 2 step 3

Salariu

Daily rate $18.60

Fatin Servisu

Covalima & Ermera

Posizaun relata ba

Xhefe da Ekipa

Periode kontratu

14 dias (Loron 14)

Data taka aplikasaun

18 de Marsu 2022

Aplikasaun sei inklui

CV and Application letter only

Aplikasaun sei haruka ba

Teresa.Barros@careint.org


INTRODUCTION:

CARE nudar organizasaun internasional nebe luta hodi hamenus kiak iha mundo, nebe foka liu ba servisu hamutuk ho feto no labarik feto atu lori mudansa sustentavel ba sira nia komunidade. Nudar organizasaun non-religious nomos non-politikal, CARE servisu ho komunidade atu azuda kombate kiak liu husi asistensia dezenvolvimentu projetu nomos asistensia ba situasaun emerjensia. CARE fiar katak ho asistensia nebe fo ba feto sira nudar dalan ida nebe diak liu atu kria rezultadu nebe diak ba komunidade nebe sei mukit.

Projetu segura faze II aliña ho Governu Timor-Leste nia estratéjia saúde reprodutiva Nasionál (2014-2018) ne'ebé apoia espasu moris hodi uza asisténsia Planeamentu familiár no mane sira-nia envolvimentu iha jestaun fertilidade, no kompromete atu asegura inan isin-rua hotu bele asesu ba kuidadu maternál. Objetivu Jerál projetu nian mak atu hamenus mortalidade inan nian no morbidade. Atu atinji objetivu ida-ne'e, projetu foka ba hadiak saúde reprodutiva seksuál no saúde materna (SRMH) no atitude no nutrisaun no hadi'a kualidade no kredibilidade servisu saude nian.

 

Husi fulan-Marsu to’o Maiu 2022, Projeitu HAMORIS sei hala’o estudu avaliasaun Final (Final Evaluation) hodi sukat

  • Avalia progresu no impaktu projetu hosi 2017 to'o 2022 kontra kritéria dac nian: relevánsia, koerensia, efetividade, efisiénsia, impaktu no sustentabilidade
  • Avalia konsekuénsia ne'ebé la planeia (pozitivu ka negativu), hanesan harii reziliensia individuál ka komunidade, ka apoia lideransa lokál.
  • Avaliasaun to'o pontu ne'ebé rezultadu revizaun médiu prazu nian no rekomendasaun sira hetan ona resposta
  • Avalia impaktu kontra monitorizasaun projetu, avaliasaun no enkuadramentu aprendizajen no teoria mudansa
  • Avaliasaun to'o iha-neebe projetu ne'e progresu ona igualdade jéneru iha domíniu tolu kona-ba kuida igualdade jéneru (ajénsia, relasaun, estrutura)
  • Avaliasaun to'o iha-neebe projetu ne'e la'o hela inkluzaun defisiénsia (e.g. Inkluzaun iha atividade sira, ka realizasaun rezultadu pozitivu sira, ba ema ho defisiénsia sira).
  • Jera kualkér lisaun aprendijazen xave no rekomendasaun ba projetu kuidadu iha futuru no parte interesada sira seluk
  • Avalia to'o iha ne'ebé projetu ne'e apoia ona ministériu saúde no komunidade alvu sira hodi responde no adapta ba COVID-19.

Tanba ne’e Projeitu HAMORIS sei rekruta ema na’in 5 atu partisipa iha treinamentu durante loron 2 ne’ebé sei hala’o iha Dili iha fulan-Marsu 2022 nia laran. Liu husi treinamentu ne’e, partisipante sira sei aprende kona-ba métodu no tékniku entrevista ne’ebé di’ak ho Autoridade/Lideransa local, Membru Grupu Suporta Inan no Aman, Ema ho Defisensia, Pesoal Saude, komunidade (Feto no Mane) no lideransa Igreija sira bazeia ba prosedimentu CITL nian. Partisipante sira sei aprende kona-ba oinsá kolekta dadus ho tablet no kestionáriu, no sira mós sei aprende kona-ba oinsá fasilita diskusaun grupu (Focus Group Discussion) ho membru komunidade sira. 

 

Partisipante ne’ebé mak selesionadu hanesan kolektór dadus/enumeradór sei servisu iha ekipa ida ne’ebé lidera husi xefe-da-ekipa no sei responsabliza ba koleksaun dadus. Koleksaun dadus ne’e sei hala’o iha area tarjetu sira hanesan Covalima iha Postu Administrativu Fatumea - Suco 3 aldeia 12 ho Grupu (GSI/SGA) 24, iha Fohorem - Suco 4, Aldeia 15 ho Grupu (GSI/GSA) 30 no iha Ermera Postu Administrativu Atsabe - Suco 3, Aldeia 17 ho Grupu (GSI/GSA) 34. Kolektór dadus sei uza instrumentu gravasaun no kestionáriu durante halo entrevista iha eskola. CITL sei fornese instrumentu gravasaun no kestionáriu, no matadalan ba kolektór dadus sira hodi uza no la’o tuir durante halo entrevista.

 

Kolektór dadus nia responsibalidade sira mak hanesan tuirmai:

  • Partisipa iha enkontru no treinamentu hotu-hotu tuir oras
  • Estuda no komprende didi’ak instrumentu koleksaun dadus ne’ebé mak sira sei uza (hanesan gravadór no kestionáriu sira) durante treinamentu
  • Kompriende didi’ak regras no prosedimentu CITL nian kona-ba peskiza/estudu
  • Partisipa iha pilotu no tenke pasa ka atinje rezultadu ne’ebé di’ak/satisfáz
  • Hala’o vizita ba eskola/alunu sira tuir oráriu ne’ebé mak determina ona ba kada eskola tuir diresaun no prosedimentu estudu CITL nian
  • Uza formuláriu ne’ebé maka loos hodi kolekta dadus bazeia ba instrusaun hotu
  • Tenke kolekta informasaun ho detalladu inklui alunu sira nia naran, abilidade literasia, atendementu/absensia, hahalok no seluk tan) no hatama dadus ho loloos, molok husik hela eskola ida ba eskola seluk loron-loron.
  • Tenke iha atensaun di’ak hodi kolekta dadus ho akuradu, kompletu no prienxe ho loloos.
  • Kontrola no rai didi’ak formuláriu sira ne’ebé maka kompleta ona, no entrega ba xefe-da-ekipa koleksaun dadus bainhira remata ona vizita ba eskola
  • Tenke halo tuir regras/étika kona-ba koleksaun dadus no mantein konfidensialidade
  • Tenke banati tuir kódigu konduta no politíka protesaun labarik CITL nian
  • Fasilita ka apoiu fasilita diskusaun iha grupu (focus group discussion) ho membru komunidade ka inan-aman sira iha lian lokál no ajuda halo tradusaun ba Tetum bainhira presiza
  • Asiste xefe-da-ekipa hodi prepara, organiza no rai dokumentus ka dadus hotu ho maneira ne’ebé seguru
  • Fó konsellu ba xefe-da-ekipa atu hatán no responde ba problema, kestaun, isu ka perguntas sira

 

ESPERENSIA NO QUALIFIKASAUN:

  • Mínimu tenke remata eskola sekundária (SMA) no iha esperiénsia iha área koleksaun dadus ka peskiza
  • Iha esperiénsia halo avaliasaun literasia ho komunidade no Autoridade local sira
  • Iha esperiénsia halo fasilitasaun grupu diskusaun sira (Focus Groups)
  • Lian primeiru (maternu) mak mambae, kemak ka tetun-terik no ko’alia ho di’ak
  • Iha kompriensaun no esperiénsia báziku kona-ba peskiza liu-liu iha konteksu komunidade nian
  • Bele ko’alia ho di’ak lian Tetum no kompreende lian lokal ida: mambae, kemak ka tetum-terik 
  • Bele hakerek nota ka dokumenta entrevista (hakerek)
  • Bele esplika objetivu estudu nian ba respondente
  • Bele no hakarak servisu iha área remota/rurál no komfortavel atu la’o ain kuandu difisil atu asesu ho transporte
  • Bele no hakarak hela iha komunidade nia uma
  • Bele establese relasaun di’ak ho ema seluk inklui komunidade no líder komunidade sira
  • Disponivel ba servisu durante periodu Marsu, Abril no Maiu 2022 iha munisípiu sem para ba asuntu ka komitmentu seluk
  • Iha fleksibilidade atu serbisu semana ida loron 6 no fleksibilidade ba servisu fin de semana 

 

Atu rekompensa ba ita boot nia komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu husi dezenvolvimentu profesionlismu nian no halo inovasaun ho invairomentu atu muda ita nia hanoin plus pakote benefisiu ne’ebe komprehensivu.

 

Atu aplika ba pozisaun ne’e, favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu husi email teresa.barros@careint.org, KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte antes ka ba data 18 de de Marsu 2022. CARE sei kontaktu deit ba kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.

CARE fo oportunidade ne’ebe hanesan ba staf hotu atu komete ba diversidade servisu nian. Feto mak sei prioridade liu atu apply ba posisaun ida ne’e.

CARE International Timor Leste iha komitmentu atu proteze ba labarik nia direitu iha area nebe ita Servisu. CARE International Timor Leste iha direitu atu buka dadus revista ruma nebe asegura labarik nia ambiente atu bele seguru.

Post a Comment

0 Comments