Resposta ba Pergunta balu nebé bai-bain mosu iha Entrevista Servisu




Resposta ba Pergunta balu nebé bai-bain mosu iha Entrevista Servisu

Depois de hakerek tiha lista pergunta nebé bai-bain mosu durante entrevista servisu, hau hanoin, presiza mos hakerek ideia ruma kona ba respostas nebé karik bele ajuda maluk balu nebé iha biban ida buka hela servisu.
Resposta sira iha okos ne’e hanesan sujestaun deit, ita bele modifika tuir ida-idak nia nesesidade. Espera katak ideia hirak iha ne’e bele fasilita ita boot sira hamosu ideia seluk nebé diak liu tan ba ita nia nesesidade. Maibe keta haluha, importante liu mak PREPARASAUN. Lian ingles ida dehan, IF YOU FAIL TO PREPARE THEN BE PREPARED TO FAIL, katak se ita falha atu prepara, entaun ita prepara atu falha.

Boa sorte.


1. Tell me about yourself 
Iha kada entrevista nebé uza lian ingles, ida ne’e sempre pergunta primeiru. Pergunta ida ne’e la’os parte ida nebé ita koalia kona ba ita nia as, tinan, numeru sapatu, etc. la presiza mos atu temi lista naruk kona ba ita nia experiensia tomak ho ita nia kredensial sira, tamba ema nebé entrevista ita kaer hela ita nia Curriculum Vitae nebé ita hatama i sira le tiha ona antes mai entrevista ita. Sira hatene ita graduadu husi nebe, no uluk ita serbisu iha nebe. Maibe bele halo sumariu badak deit kona ba kualifikasaun sira ne’e

TIPS:

 
Ita bele halo sumariu badak ida kona ba ita nia kualifikasaun eskolar, experiensia no treinamenturuma nebé ita tuir no iha relasaun ho servisu ida nebé ita entrevista dadaun, maibe liu-liu sira hakarak hatene ita nia personal ho liafuan adjetivu hirak, hanesan “kompetitif”, “enerjetik”, “serbisu makaas”, “badinas”, “ema nebé bele maneja /jere tempu ho diak” ka liafuan seluk tan nebé deskreve diak liu kona ba ita nia-an. Maibe, la’os deit para iha ne’e, tamba kualker ema bele temi liafuan hirak ne’e ho fasil. Presiza mos aumenta tan explikasaun badak kona ba ita nia experiensia badak (ezemplu espesifiku) ruma nebé bele elabora personalidade nebé ita temi ne’e.


Ezemplu:

Hanesan iha hau nia CV, hau foin graduadu husi Universidade Tribwhuana, Malang foti kursu Kontabilidade. Seidauk iha experiensia servisu, maibe hau mos tuir kursu lubuk iha iha area kontabilidade hanesan ita bele haré iha hau nia CV.
Hau hakarak dehan mos katak hau ema ida badinas no mos iha kapasidade atu jere tempu ho diak. Iha universidade, dalabarak hau nia kolega sira admira ho hau nia-an tamba maske iha servisus husi eskola (tugas) barak, maibe hau bele jere tempu hodi tuir kursu extrakurikuler oi-oin iha periodu hanesan. No atu dehan katak hau konsege remata hotu kursu eskola nian no mos extrakurikuler sira ne’e ho diak. Hau bele duni maneja tempu ho diak.

2. What are your strengths? 
Saida mak ita nia Forsa ka Kbiit? Resposta ba pergunta ida ne’e kuaze atu hanesan resposta bapergunta ida leten. maibé la’os deit temi naran kbiit ruma en jeral, se bele temi kbiit nebé iha relasaun ho serbisu nebé ita aplika ba. Karik ita hanoin, ita laiha kbiit espesifiku ba servisu, ita mos bele hatan kbiit nebé jeral, maibe tenki onestu. Kbiit sira ne’e hanesan,” badinas”, “akurat ka detalhadu”, “iha kapasidade numeraria katak hatene matematika”, “iha kapasidade iha Mic. Excel”, “bele jere tempu ho diak”, iha komunikasaun interpersonal diak, bele liga lais ho ema husi nebé deit”, “ema nebé puntual ka nunka tarde”, “iha skill komunikasaun no relasaun externa ka personalia”, “flexible ho mudansa, la kaku” nsst.

TIPS:

 
Laos deit atu alista pontu forsa sira ne’e maibe mos tenki elabora ho ezemplu ka explikasaun nebé haforsa ita nia resposta.


Ezemplu:

Hau nia kbiit mak “abilidade iha komunikasaun”. Hau serbisu diak teb-tebes ho ema ho personalidade oi-oin. Uluk iha universidade hau kuaze liga diak ho se deit. Kuandu iha serbisu grupu, hau nia grupu sempre konsiste husi ema husi Kalimantan, Aceh, Jawa, Sumatra no provinsia sira seluk. Maske kultura la hanesan, hanoin la hanesan, maibe tamba hau nia komunikasaun nebé diak, ami sai grupu nebé forte, diak no sai belun nebé dia. To’o dalarumasira iha eventu cultural sira nian rasik mos sira konvida hau atu ba asiste.
Hau mos partisipa iha asosiasaun estudante nian lubuk ida, nebé hau hanoin dezenvolve diak liu tan hau nia abilidade komunikasaun (communication skill) nebé hau fiar katak importante mos ba serbisu fatin hanesan ida nebé ita boot sira oferese dadaun.


3. What are your weaknesses?
Ita nia frakeza ka pontu fraku mak saida? Ba pergunta ida ne’e, nunka mais atu hatan, “hau perfeksionista” ka “hau nia frakeza laiha”. Ema hotu hatene, laiha ema ida mak perfeitu. Maibe pergunta ida ne’e mos la’os atu bosok entrevistador sira ho resposta nebé haré negativu maibe pozitivu. Ezemplu, “hau ema ida perfeksionista, tamba ne’e hau tenki double-check servisu sira hotu. Ema balu hanoin dehan katak ida ne’e buat diak maibe hau hanoin ida ne’e pontu fraku boot ida mai hau, tamba ho ida ne’e halo serbisu kleur uitoan, tamba check fila fali ne han tempu, liu-liu ba servisu nebé boot.”

Resposta hanesan ne’e hau rona bebeik uluk hamutuk ho malae sira ami entrevista ema balu. Buat ida tau iha ulun, entrevistador sira liu tiha ona experiensia sira hanesan ne’e. reposta sira hanesan ne’e sira dehan “sudah basi”, ingles nian dehan “cliché”. Tamba ema barak teb-tebes uza hodi bosok. Finzi uza liafuan nebé haré hanesan negativu maibe pozitivu hodi subar sira nia pontu negativu. Uluk kolega entrevistador ida hatan kedas, “sombong oan ida karikkkk….”

Pontu importante, entrevistador laiha interese boot atu hatene ita nia pontu fraku detalladu, sira hatene ema hotu iha frakeza. Buat nebé sira buka mak, ita nia abilidade ka kapasidade atu hatán no rezolve ita nia pontu fraku hirak ne’e, liu-liu iha situasaun nebé ita la espera. Maibe ne’e la’os katak ita naran hatan deit pontru fraku boot ruma nebé bele diskualifika fali ita husi serbisu ne’e, hanesan, “hau ne ema ida baruk ten, tarde hela deit”, “hau sempre adia hela deit tempu to’o dalaruma liu tiha deadline.” Hatan sira hanesan ne’e, ema dehan oho-an.

TIPS:

Koko atu hatan ho frakeza ruma, nebé sei la diskualifika ita husi serbisu, explika no ikus mai taka ho deskrisaun pozitivu ruma ka exemplu saida mak ita halo hela (ou halo tiha ona) atu hadia frakeza ne’e. Parte ida ikus ne mak importante. saida mak ita halo hela ou halo tiha ona atu resolve ita nia frakeza ita temi ne’e.
 
Ezemplu:  
karik serbisu nebé ita aplika ba ne’e la presiza ita atu koalia iha oin ka publiku, ita bele hatan hanesan ne’e.


“hau nia pontu fraku mak hau araska uitoan atu koalia iha palku ka koalia iha publiku. Hau sempre sente fuan nakdedar no ain liman malirin. Maibe, hau hatene katak koalia iha publiku mos abilidade ida importante ba hau nia vida, hau koko atu rezolve ida ne’e ho dalan tama iha asosiasaun estudante no jovem husi ami nia distritu. Iha grupu ne’e, hau iha oportunidade barak atu koalia iha grupu liu-liu ba membru asosiasaun. Agora hau sente hau iha ona aten brani atu bele koalia iha oin.”
Ezemplu seluk tan:


“hau uluk frustradu lalais kuandu servisu la hotu tuir tempu. Frustradu laos buat diak ida iha serbisu fatin, hau hatene ida ne’e. maibe ikus mai hau aprende katak hau tenki hakerek lista serbisu sira ne’e no tau kalendariu ba atividade sira ne’e atu nune’e hau bele cek progressu ba kada atividade. Hau mos aprende katak buat nebé urjente no importante tenki halo uluk, sira seluk halo ikus. Hau deskobre katak, ho dalan hirak ne’e, la’os deit halo hau remata hau nia serbisu tuir tempu, maibe mos ajuda hau sai ema ida organizadu liu tan.
(ida ne la’os deit hatudu oinsa ita resolve frakeza ne’e, hatudu mos katak ita ‘peduli’ teb-tebes ba ita nia servisu, ita lakohi atu servisu tarde). Ita hatudu ona frakeze, maibe mos iha pontu pozitivu. 
 
Ezemplu seluk tan:

“hau la hatene koalia lian ingles ho diak, maibe agora ne dadaun, hau atende hela kursu ingles loraik-loraik iha LELI hodi hadia hau nia ingles, hau mos komesa rona muzika Ingles balu atu hili liafuan ida rua ho nia pronunsiasaun husi muzika hirak ne’e.”

4. Who was your favorite boss and why? Se mak ita nia xefi favorite? Modelu lideransa husi xefi ida oinsa mak ita gosta?
Karik uluk ita iha experiensia serbisu ona ho xefi ida la diak, NUNKA mais atu konta aat ita nia xefi ida uluk ne’e. Razaun simples, primeiru, husi entrevistador ne’e, ida sei sai ita nia xefi, i nia sei antisipa katak ita boot loron ida sei koalia kona ba nia-an hanesan ita koalia dadaun kona ba ita nia xefi antigu, wainhira ita sai husi fatin ne’e. Segundo, ita mos la hetene ninia tipu lideransa ne oinsa, karik nia lideransa pior liu ita nia xefi antigun ne’e. Terseiru, Timor ne’e, rai kiik, dalaruma ita nia xefi antigu ne’e entrevistador sira ne’e ida nia kolega diak, familia ou namoradu/namorada.

TIPS:
nunka koalia aat kona ba xefi antigu (karik uluk servisu tiha ona). Presiza hatan ho diplomasia, liu-liu sira nebé nunka serbisu. Bele sita mos teoria lideransa uitoan.


Ezemplu:

“hau fiar katak, ita ema ida-ida la hanesan. Iha ema balu nia tipu lideransa moderadu, flexible no partisipativu. Iha ema balu fali, otokrátiku – siak ten, balu birokrátiku, no balu mos delegativu. Ba hau, ne la’os hau nia problema, tamba hau hatene ema hotu-hotu ho ninia karakteristika rasik. Tamba hau ema ida flexible, hau bele ajusta ho karakteristika nebé deit. Uluk iha universidade mos ami iha dosente nebé siak ten no otokratiku, iha mos dosente balu nebé diak no flexible. Hau ajusta diak ho dosente hirak ne’e hotu. Nebe, atu dehan deit katak, hau laiha favorite ba kualker xefi. Nudar funsionariu, hau mak tenki ajusta, importante mak serbisu la’o ba oin. Ajustamentu presiza atu serbisu la’o diak.

5. Why would you want this job? Tamba saida mak ita hakarak serbisu / pozisaun ida ne’e? What attracts you to this company? Saida mak halo ita hakarak aplika mai organizasan ka kompanhia ida ne’e
Atu hatan diak pergunta hirak hanesan ne’e, ita presiza hatene organizasaun ida ne’e nia misaun atu halo saida. Sujestaun, antes mai entrevista, presiza google no buka hatene organizasaun ne nia papel prinsipal atu halo saida. Tamba ho ida ne’e sei liga diak liu tan ho ita nia resposta.

TIPS:
Primeiru, hatan saida mak ita hatene kona ba organizasaun ka kompanhia ne nia misaun, hodi halo ligasaun ho ita nia interese rasik
Segundo, liga servisu nebé sira oferese ka ita apply ba ho ita nia kualifikasaun, abilidade no experiensia


Ezemplu apply ba Fundasaun Timor Hari ba pozisaun Ofisial Finansa:

“Hau uluk rona bebeik (rona tiha anunsiu vaga ne’e hau buku tuir atu hatene) saida mak FTH halo. FTH hanesan fundasaun ida iha timor nebé haré liu ba prevensaun AIDS/HIV. Desde uluk hau sempre iha interese atu sai hanesan ekipa ida nebé bele ajuda maluk timor oan sira seluk ba servisu sira hanesan ne’e, nebé bele salva timor oan barak no muda ema nia vida. Uluk ate hanoin dehan atu sai voluntariu deit mos la buat ida. Maibe nunka konsege.


Haré ba oportunidade nebé iha, ho vaga ba pozisaun finansa, hau mos hakarak koko, la’os deit tamba hau nia interese hanesan ohin hau dehan, hau mos iha kualifikasaun iha kontabilidade husi Universidade Tribhuwana ho valor nebé diak nebé hau bele kontribui ba FTH. Uluk hau mos tuir kursu oi-oin iha area finansa nian nebé haforsa liu tan hau nia kunhesimentu iha area finansa. Kursu hirak ne mak hanesan ……


Maske hau seidauk iha experiensia servisu, hau tuir ona estajiu (magang) wainhira sei eskola iha neba. Iha momentu ne’e, hau aloka iha divisaun finansa nian, nebé toma konta kona ba….. experiensia hirak ne’e hariku tan hau nia kunhesimentu iha area refere.


Haré ba pozisaun nebé ita oferese, hau sente hau bele halao servisu ne’e ho hau nia experiensia no kualifikasaun nebé iha. Atu dehan deit katak, hau interese ho FTH tamba hau hakarak mos atu oferese hau nia-an tama iha ekipa FTH hodi ajuda maluk timor oan sira prevene HIV/AIDS, hau mos iha experiensia no kualifikasaun adekuadu ba pozisaun nebé ita oferse hela.


6. What makes you think you are qualified for this job? Saida mak halo ita sente katak ita serve duni ou kualifikadu atu hetan serbisu ida ne’e? Why should we hire you? Tamba saida mak ami tenki fo pozisaun ida ne’e ba ita-boot? What can you do that other candidates cannot do? Saida mak ita-boot bele halo maibe kandidatu sira seluk labele? 
 
TIPS:

  • Hatudu ita nia kualifikasaun no experiensia
  • Potensial saida mak ita iha
  • Kbiit sira seluk nebé ita bele kontribui 
 
Ezemplu:

Hau sente hau kualifikadu tamba hau graduadu husi universidade Tribhuwana iha Akuntabilidade nebé iha relasaun ho pozisaun nebé ita oferese. Hau mos iha experiensia servisu antes, nebé hau halo……. (Se seidauk iha experiensia servisu, bele temi mos estajiu nebé uluk halo),

"uluk estajiu iha … hanesan … iha area…. Hau aprende barak husi neba.. kona ba …..
Hau mos iha kunhesimentu ida forte teb-tebes iha Microsoft excel. Hau hatene katak serbisu finansa, sei presiza mos Microsoft excel. Hau bele dehan katak hau exelente teb-tebes iha Microsoft excel.
Hau mos ema ida enerjetiku, badinas, diak ho numeru / hitungan. (Bele aumenta tan ita nia kbiit sira seluk hodi haforsa).


Mak ne'e deit, loron diak no bom sucesu,
 
Hakerek Husi : Billito Soares:

Post a Comment

2 Comments