ANUNSIU VAGA
Ofisial Monitorizasaun Avaliasaun & Aprendizajen
Titulu pozisaun | Ofisial Monitorizasaun Avaliasaun & Aprendizajen (MEL) |
Lokalizasaun | RAEOA (Pante Makassar, Nitibe, Oesilo, Passabe) Timor-Leste |
Relata ba | Senior Ofisial Monitorizasaun Avaliasaun & Aprendizajen (MEL) |
Grau | 4 |
Salariu | USD$644 kada fulan |
Tipu pozisaun | Fixu |
Data komesa/durasaun | Junhu 2025 |
Loron ikus ba aplikasaun | 20 Maiu 2025 |
Prosesu aplikasaun | Haruka CV no karta aplikasaun liu husi email ba hr.tls@careint.org KA submete iha departamentu Rekursu Umanu iha CARE nia eskritóriu iha Bairo Pite, Dili. |
CARE iha Timor-Leste iha toleransia zero ba asédiu seksuál, esploitasaun seksuál, no abuzu seksuál, no mos forma sira seluk ne’ebé bele estraga labarik sira.
CARE partisipa ona iha Inter-Agency Misconduct Disclosure Scheme (MDS) global. Aliña ho inisiativa ida ne’e, CARE iha Timor-Leste sei husu “Deklarasaun Konduta” husi kandidatu sira nia empregadór sira iha pasadu iha tinan 5 ikus ne'e, liu-liu relasiona ho insidente ka investigasaun ba alegasaun asediu seksuál, esplorasaun seksuál ka abuzu seksuál durante sira nia servisu. CARE mos iha komprimisiu atu fó sai konaba hahalok relasiona ho asédiu no abuzu sesksuál ba ajensia seluk wainhira sira husu.
1. Konaba Knaar
OBJETIVU HUSI POSIZAUN:
Ofisiál MEL sei halo atividade monitorizasaun, koleksaun dadus, entrevista, data-entry no mos relatóriu ba programa. Ofisiál MEL mak sei responsabiliza atu implementa programa nia Planu Monitorizasaun no Avaliasaun bazeia ba planu serbisu ne’ebé define ona ba ninia área serbisu no nia mak sei responsabiliza atu komunika kualkér risku no dezafiu sira ne’ebé afeta koleksaun no kualidade dadus ba ninia supervizór. Ofisiál MEL mós sei ajuda implementa programa nia atividade peskiza no ajuda fasilita sesaun treinamentu hodi fahe rezultadu peskiza ba iha parseiru sira iha nivel Rejiaun no Sub-rejiaun, inklui ofisiál governu, sosiedade sivíl, pesoal eskola, no komunidade sira.
Pozisaun ne’e presiza ema ida ne’ebé hatene serbisu ho profisionalizmu, iha abilidade atu fó atensaun detalhadu, bele serbisu mesak, no iha kapasidade atu halo entrevista no komunikasaun.
Monitorizasaun, Avaliasaun & Aprendizajen
Implementa projetu nia planu monitorizasaun iha terrenu tuir orientasaun husi Senior Ofisiál MEL no Jerente Programa MEL Knaar no responsabilidade mak inklui:
- Halo vizita regulár ba eskola sira iha área projetu hodi hasoru diretór ka koordenadór eskola, manorin, alunu sira, inan-aman, kuzinheiru, grupu to’os-na’in, no membru komunidade sira atu rekolla no verifika dadus;
- Halo verifikasaun ba benefisiáriu projetu atu bele asegura kontrolu no relatoriu ne’ebé akuradu
- Dokumenta informasaun husi ninia vizita eskola, no fahe ba funsionariu projetu sira seluk atu nune’e sira mós bele iha koñesimentu kle’an kona-ba projetu nia atividade sira iha terrenu, no mós atu identifika risku ba dadus nia kualidade (inklui dadus ne’ebé hatudu dezigualdade jéneru, falta dokumentu, falta dadus, dadus ne’ebé kualidade ladi’ak, problema ho arkivu iha eskola, mudansa iha jestór eskola, manorin, ka lider komunitáriu ruma, nsst.);
- Fó apoiu ba estudu kualitativu no kuantitativu iha atividade avaliasaun projetu, fornese apoiu lojístiku ba atividade avaliasaun finál no mós estudu espesiál sira seluk;
- Ajuda projetu hodi aprende no halo adaptasaun bazeia ba dadus ne’ebé kolekta husi terrenu atu bele hadi’ak liután implementasaun projetu no ninia sustentabilidade;
- Asegura atu kolekta dadus no hatama (entry) ho akuradu tuir protokolu no matadalan ne’ebé iha no ho konsistén;
- Dezenvolve no mantein relasaun serbisu ne’ebé di’ak ho pesoál eskola, APP, inan-aman no lider komunitáriu seluk atu bele kuda konfiansa no kolaborasaun ho projetu;
- Partisipa iha enkontru regular MEL nian;
- Ajuda iha atividade projetu ne’ebé mak envolve formasaun MEL ka aprezentasaun;
- Hala’o kualkér serbisu seluk ne’ebé mak supervizór delega ba nia.
RESPONSABILIDADE SELUK:
- Partisipa ativamente iha prosesu avaliasaun funsionáriu (APPA) inklui avaliasaun anuál, avaliasaun tinan-klaran, no enkontru regulár ida-por-ida, hodi asegura prosesu APPA (inklui ninia dokumentu sira) integradu iha Planu Serbisu Anuál no ninia atividade sira;
- Envolve iha atividade preparasaun ba situasaun emerjénsia, ajuda iha serbisu emerjénsia bainhira situasaun ezije;
- Promove ambiente serbisu ne’ebé seguru; habelar kultura seguransa no seguru ne’ebé di’ak, no kumpre tuir CARE nia politika, prosedimentu no orientasaun; no
- Hatudu kompromisu ba igualdade jéneru, diversidade no protesaun ba labarik.
Ba informasaun detalladu konaba pozisaun ida ne’e, vizita link ida ne’e: CARE Deskrisaun Servisu Ofisial Monitorizasaun Avaliasaun & Aprendizajen (MEL).pdf
- Pasa entrevista no teste eskrita ho valór sufisiente;
- Kompleta ona baxarelatu iha área ne’ebé relevante;
- Tenke iha esperiénsia halo koleksaun dadus mínimu tinan tolu ho formatu papél no mós elektróniku (tablet);
- Prefere liu kandidadu ne’ebé iha esperiénsia halo entrevista, fasilita grupu diskusaun;
- Prefere liu kandidatu ne’ebé iha esperiénsia kona-ba área edukasaun no iha koñesimentu kona-ba situasuan no kondisaun eskola sira iha Timor-Leste;
- Prefere liu kandidatu ne’ebé iha esperiénsia ona serbisu iha Munisipiu ida ka liu, espesífikamente iha RAEOA;
- Prefere liu kandidatu ne’ebé hatene lori motor no iha karta kondusaun ne’ebé válidu;
- Hatene hakerek no ko’alia lian lokál Baikenu no Tetum, hatene lian Inglés mós di’ak liután;
- Tenke iha abilidade numerasia ne’ebé di’ak, no tenke hatene ka iha esperiénsia uza aplikasaun Microsoft Excel no/ka Google Sheets;
- Tenke iha abilidade di’ak kona-ba jestaun tempu, inklui abilidade atu planeia no jere prioridade serbisu oioin hodi asegura bele atinje serbisu tuir ninia tempu;
- Iha abilidade atu rezolve problema no iha abilidade komunikasaun ne’ebé di’ak;
- Onestu, hatene mantein konfidensialidade, no konfiavel;
- Iha esperiénsia serbisu ho Organizasaun Internasionál, no iha vontade atu aprende kona-ba CARE nia serbisu no polítika, igualdade jéneru, no empoderamentu feto.
3. Oinsá atu aplika
Kandidatu sira ne’ebé mak interese atu aplika presiza haruka CV (la barak liu tahan haat) no karta aplikasaun liu husi email ba hr.tls@careint.org ka ba submete iha Rekursu Umanu iha CARE nia eskritóriu iha Bairo Pite, Dili.
Nota
- Atu fó agradese ba ita nia komprimisiu tomak, aplikante ne’ebé susesu sei hetan benefisiu atu dezenvolve kareira profesional liu husi servisu iha fatin ne’ebé inovativu no hanoin ba oin, no mós pakote benefisiu ne’ebé komprensivu.
- CARE respeitu oportunidade igual no iha komprimisiu bo’ot atu kria espasu servisu ne’ebé nakonu ho diversidade. CARE enkoraja feto sira atu aplika.
- CARE prioritiza seguransa husi membru komunidade sira ne’ebé mak ami servisu hamutuk, liu-liu sira ne’ebé mak vulneravel liu iha sosiedade, inklui feto no labarik sira. CARE sei la tolera asédiu seksuál, esploitasaun ka abuzu komete husi funsionáriu ka parseiru sira, no ida ne’e hatuur ona iha ami nia sistema hodi prevene no hatan ba risku salvaguarda iha lalaok servisu hotu.
- CARE rezerva direitu atu hala’o prosedimentu atu asegura katak fatin servisu seguru ba labarik.
- Só kantidatu sira ne’ebé susesu deit ba faze seguinte mak sei hetan kontaktu ba intervista.
0 Comments