Vaga Servisu ba Ofisial Lojistika no Prokuramentu

 Ra’es Hadomi Timor Oan

(Organizasaun Nasionál Ema ho Defisiensia iha Timor-Leste)

Vaga Servisu ba Ofisial Lojistika no Prokuramentu

Sesaun 1 – Istoria ba Projetu Nasional Inkluzaun Defisiénsia

Ra'es Hadomi Timor Oan (RHTO) mak organizasaun nasional ema ho defisiénsia iha Timor-Leste. Hanesan membru organizasaun ida, ho konstituensia husi aproximadamente membru liu 1,500, kompostu ema ho tipu difiesiénsia oioin nune’e mós sira nia familia. RHTO servisu direitamente ho membru sira no familia sira através munisipius 13 Timor-Leste hodi mellora asesu ba edukasaun, servisu saúde, filaliman nune’e mós partisipasaun ema ho defisiensia sira iha komunidade. Alén disu, RHTO mós asume hasa’e konsiénsia nune’e mós promove advokasia iha nivel lokál no nasional.

RHTO orijinalmente estabelesidu iha 2006, rejistradu hanesan ONG ida iha Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) no formalmente rejistradu hanesan ONG ida hosi Ministeriu Justisa, Diresaun Notariadu iha 2012. Desde 2006 to’o 2020, RHTO simu ona finansiamentu husi doador sira mak hanesan APIDS, TLMTL, CBMA, DFAT, Oxfam-TL, Counterpart International, IFES, TAF no Embaixada Amerika, Water AidTL, World Vision-TL, Care International-TL no Pacific Disability Forum (PDF). RHTO agora iha aproximadamente funsionárius 38 (inkluindu 13 mak bazeada iha nivel munisipiu), sira ne’ebé mak invelvidu iha implementasaun ba Projetu Nasional Konsiensia Defisiénsia. Governu Australia (DFAT) liu husi Parseiru Dezenvolvimentu Umanu (PHD) iha komitmentu hodi kontinua apoia iha Faze Daruak Programa Disability Inclusion (DI) ba RHTO husi 2021 to’o 2026 implementasaun Projetu Inkluzaun Defisiénsia iha Timor-Leste. Iha faze daruak projeitu ne’e RHTO sei servisu besik liu ho parte governu liliu oinsa atu mellora inkluzaun defisiénsia iha area saúde servisu ho Ministeriu Saúde (MS), area protesaun sosial servisu besik liu ho Ministeriu Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI) no area edukasaun servisu hamutuk ho Ministeriu Edukasaun (ME).

Projetu RHTO ne’e iha xavi objetivu ha’at: (1) Aumenta ema ho defisiénsia nia konsiénsia ba sira nia direitu rasik, no muda persepsaun sira ba defisiénsia; (2) Mellora bazeada evidiensias no koñesementu konabá inkluzaun defisiénsia no asesibilidade iha Timor-Leste, no asume estratejia advokasia bazeada evidiensias; (3) Aumenta asesibilidade ba servisu públiku iha Timor-Leste, hodi ajuda ema ho defisiénsia sira, partikularmente feto sira, hodi gaña asesu ba edukasaun, saúde, prevensaun no mitigasaun COVID-19, filaliman, sustentabilidade no justisa; (4) Kontrui kapasidade seitor partes interisadas (stakeholders) no advogadus. Atividade sira asume liu husi Projetu ne’e inkluindu:

  • Aumenta treinamentu konsiénsia iha nivel suco ou aldeia
  • Treinamentu inkluzaun ba naun-govermental seluk ou instituisaun governu sira no partes interisadas
  • Provizaun ba bolsas estudu ba labarik ho defisiénsia sira hodi asesu ba edukasaun
  • Modifisaun husi edifísiu eskola hodi sai asesível amigáveis e.z (rampa sira, haluan dalan tama, harisfatin asesível)
  • Provizaun terinamentu edukasaun inkluzivu ba profesores nune’e mós estudante sira
  • Formasaun ba grupu autu-ajuda sira (self-help groups) husi ema ho defisiénsia sira hodi halo advokasia ba direitu ema ho defisiénsia sira iha nivel munisipius
  •  Provizaun husi impresta mikro-finansa ba grupu auto-ajuda sira ou individual ho defisiénsia sira ne’ebé mak hakarak atu habelar negósiu ki’ik
  • ·Provizaun husi asesibilidade fízika hodi RHTO identifikadu membru nia e.z. (rampa, haluan korimaun dalan tama no harisfatin asesível) uma sira
  • Halo refénsia (referral) ema ho defisiénsia sira hodi hetan e.z. (ekipmentu asisténsia), fizioterapia, Subsídiu Defisiénsia, asesu ba justisa sst).

Sesaun 2 - Objetivus ba Rekrutamentu

Durasaun husi RHTO nia Projetu Inkluzaun Defisiénsia iha Timor-Leste mak komesa Jullu 2021 to’o Juñu 2026, portantu, planeamentu RHTO hodi rekruta Feto ou Mane ba Ofisial Lojistika no Prokuramentu hodi apoia Jestor Operasional no nia ekipa organizasaun hodi apoia jestaun lojistika no prokuramentu organizasaun nia ho di’ak. Ofisial Lojistika no Prokuramentu mós halo planeamentu ba jestaun abastamentu (supplay chain management) hodi eleva objetivu no efisiensia organizasaun nian iha parte lojistika. Atividades lojistika refere sei kobre hanesan jestaun armazens (warehouse management), distribuisaun sasan (distribution), karga transporte (freight transportation), no jestaun prosesamentu pedidu vendas (sales order processing). Jeralmente papel husi funsionariu lojistika mak halo tomakonta ba sasan ka sasan material, armazen no distribuisaun sasan ka material ka parte implementasaun kampu.

Prokuramentu presija ema ne’ebé matenek hodi kontrola ka superviza atividades kompra sasan no asegura folin/ kustu ne’ebé efisiente ho kualidade ne’ebé mak aas/ di’ak. Responsabiliza ba atividade inkluindu superviza funsionarius, mantein relasaun pozitiva ho fornesedór sira, avalia opsaun sira ba
fornesementu, aprova kompra/ sasan ne’ebé hola, no mantein rekorda/ rejistu ne’ebé presizu. Importante tenke iha hanoin analitiku no tuir tendénsia ba produtu no servisus. Ikus mai, ofisial lojistika no prokuramentu tenser bele halo negosiasaun ho di’ak no asegura katak sasan hotu ne’ebé hola tuir padraun organizasaun.

Ofisial Lojistika no Prokuramentu sei asume servisu sira tuir mai:

a. Primeiru

  1. Buka no halo peskiza dadus montante sasan material no mós nia folin/ kustu husinfornesedór ka loja material hanesan dadus hodi hili folin/ kustu ne’ebé di’ak liu no tuir padraun no espesifiku ka kualidade ne’ebé maka definidu.
  2. Determina lokalizasaun material konstruksaun ne’ebé lori ona husi area projetu nune’e bele organizadu no kontroladu ho di’ak husi montante elisitasaun/ importa (elicitation) no nia ujus.
  3. Markadu label ka notas ba material/ sasan ne’ebé rai hodi evita erru ba ujus rejultadu husi troka ho sasan/ material seluk.
  4. Toma notas ka dekor sasan sai no tama no mós responsabiliza ba disponibilidades sasanmne’ebé presija.
  5. Hala’o relatoriu ba nesesidade sasan ho tuir format ne’ebé maka sai padraun ba organizasaun. 
  6. Halo no organiza akta notísia (berita acara) konabá simu no rezeita sasan ruma depois liu husi kualidade kontrolu (quality control).
  7. Koordena ho Jestor Operasional ba konstruksaun no parte tekniku projetu konabá montante no orariu importa sasan ne’ebé mak presija tuir ninia tenpu ka kada tenpu realizasaun item servisu.

b. Segundu

  1. Taumatan no superviziona funsionariu sira no atividades hotu husi deparamentu kompras.
  2. Elabora planu sira ba kompras ba ekipamentus, servisus no suprimentus ka estoke (supplies).
  3. Halo tuir no kumpri polítika no prosedimentu ba prokuramentu ka akizasaun (pengadaan) husi organizasaun.
  4. Monitoriza, kompara, analiza no aprova produtu no servisu sira ne’ebé maka sei hola.
  5. Jere inventáriu sira (soin/asset) no mantein rejistu ka rekorda/ notas ba kompras ne’ebé ho akuradu no didi’ak.
  6. Mantein no aktualiza informasaun husi fornesedór hanesan kualifikasaun, prazu/tenpu entrega, prazu husi produtu nss.
  7. Mantein relasaun ne’ebé di’ak entre fornesedór sira no halo negosiasaun kontratu.
  8. Halo peskiza no halo evaluasaun ba potensial fornesedór (calon pemasok).
  9. Halo preparasaun orsamentu, analiza ba kustu sira no relatoriu sira.

Sesaun 3: Rekerementu sira

  1. Kurriulu Vitae (CV)
  2. Edukasaun Minimu Diploma Sekundariu ka Universitáriu ka Diploma area relasionada.
  3. Pelu menus tinan 2 liu esperiensia servisu ba area lojistika no prokuramentu ka area relasionada.
  4. Esperiensia servisu ho organizasaun ka instituisaun ruma tinan 2 liu.
  5. Bele lori rasik transporte (motor) ka abilidade lori motor ka intensaun aprende lori motor.
  6. Koalia ho fluentu Tetun no karik hatene oituan lian Ingles no Portuguez (koalia no hakerek).
  7. Prontu no iha fleksibilidade servisu iha loron saida deit no óras kuandu presija (ezenplu loron Sabadu, Domingu ka feriadu kuandu presija).
  8. Pontualidade no obedese ba nia superior hala’o servisu.
  9. Aneksa dokumentu suporta sira hanesan:

a.    Kartaun Identidade 

b.    Diploma, ou sertifikadu ba nivel edukasaun kuandu iha

c.    Diploma ou sertifikadu husi treinamentu ka kursu ne’ebé mak atende ona

d.    Karta referénsia husi funsionáriu anterior (servisu anterior) karik iha

e.    Bon komportamentu ka deklarasaun ruma justifikasaun husi Suku ka relevante

  • Sesaun 4: Prazu submisaun ka loron ikuz submisaun dokumentus
  •  Sexta Feira 18 Juñu 2021, óras tuku 5:00 lorokraik.
  • CV no dokumentu seluk liu dia 18 Juñu 2021, tuku 5:00 lokraik sei labele simu ka atende.

§  Informasaun detaillu ba vaga ida ne’e liga mai iha RHTO nia Administrasaun no submisaun kopia elektronika, CV no dokumentu sir abele manda liu husi email no/ka liga direita email address no númeru kontaktu sira tuir mai:

  • Sra. Madalena de Jesus Martins: +670 786 204 86 ka liu husi email: madalena.martins.dpo@gmail.com ka Sra. Floriana da Silva: +670 75422794 ka liu husi email: silvaanadpo@gmail.com
  • Ka asesu Facebook page RHTO: Ra’es Hadomi Timor Oan DPO
  • Website RHTO: www.rhtodpotl.org
  • Bele mós hatama CV no dokumentus direitamente mai RHTO nia edifisiu iha:
  • Taibesi, Lahane Oriental, Liquintai, Dili, Timor-Leste (+670 3310540)
  • Ba kandidatu sira ne’ebé mak liu husi short list deit mak hetan kontaktu.

 

 

Post a Comment

1 Comments